Viitamine
Viitamine on infokirjaoskuse hulka kuuluv akadeemiline praktika, mis väljendub tekstis kasutatud ideede, väidete, andmete jms autorite tunnustamises ning annab lugejale võimaluse pöörduda soovi korral tagasi algallika juurde. Kui tekstis ei leidu ühtegi viidet, siis on tegemist laenatud ideede varjamisega, ilukirjandusliku heietusega ja/või sihiliku dialoogi vältimisega antud valdkonna asjatundjatega. Viidete ülikülluse all kannatav tekst aga muutub raskesti loetavaks ja autori oma mõtted jäävad esile toomata. (Põldoja & Laanpere, 2012)
Kõigile töös esitatud seisukohtadele, faktidele ja andmetele, mis ei ole autori enda poolt välja mõeldud, tuleb viidata. Mööndus tehakse eelpool mainitud kõigile teadaolevatele faktidele. Siiski on parem pigem rohkem viidata, kui üldse viitamata jätta. Vajadusel (nt mõistete selgitamine) viidatakse ka üldkasutatavatele teatmeteostele (nt ÕS, EE jm).
Viitamisega on lähedalt seotud ka plagiaadi mõiste, mis tähendab teiste autorite loomingu esitamist omaloodu pähe. Plagiaadi vältimiseks tuleb järgmistel juhtudel kindlasti algallikale ja autorile viidata:
Rusikareeglid, millest viitamisel tuleks lähtuda:
Teiste autorite seisukohti või andmeid võib esitada tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte viidatava kirjatüki tekstist. Tsitaatidena tuuakse välja eriti ilmekad ja huvitavad mõtted või näited. Tsitaat peab olema jutumärkides ning lõppema viitega.
Kui tsitaadis on mõned sõnad või laused, mis pole töö seisukohast olulised, võib need tsitaadist välja jätta, kuid väljajätt peab olema tähistatud. Lühemad väljajätted märgitakse punktidega …, pikemad nurksulgudes kolme sidekriipsuga [---]. Lühendus ei tohi muuta originaalteksti mõtet.
Näide 1: „Kogutud andmete analüüsimine, tõlgendamine ja järelduste tegemine on uurimuses otsustava tähtsusega. [---]. Analüüsietapis saab uurijale selgeks, millised on vastused tema poolt püstitatud probleemile.“ (Hirsjärvi, 2010 lk 206)
Peamine viis kirjanduse allikatele viidata on refereeringuna. Sellisel juhul võetakse teise autori mõte kokku või jutustatakse ümber. Refereeringu puhul ei kasutata jutumärke, kuid tekstist peab olema selgelt nähtav, kust ühe autori refereering algab ja kus lõpeb.
Näide 2: Varasemalt kasutati rohkem keeli nagu Java ja C++, kuid tänu oma lihtsusele on Python nüüdseks baasõppes esirinnas (Shein, 2015).
Lisaks on uurimustest selgunud, et graafilised programmeerimiskeskkonnad on heaks vahendiks programmeerimise tutvustamiseks põhikooliõpilastele (Lewis, 2010).
Kõigile töös esitatud seisukohtadele, faktidele ja andmetele, mis ei ole autori enda poolt välja mõeldud, tuleb viidata. Mööndus tehakse eelpool mainitud kõigile teadaolevatele faktidele. Siiski on parem pigem rohkem viidata, kui üldse viitamata jätta. Vajadusel (nt mõistete selgitamine) viidatakse ka üldkasutatavatele teatmeteostele (nt ÕS, EE jm).
Viitamisega on lähedalt seotud ka plagiaadi mõiste, mis tähendab teiste autorite loomingu esitamist omaloodu pähe. Plagiaadi vältimiseks tuleb järgmistel juhtudel kindlasti algallikale ja autorile viidata:
- kopeeritakse teise autori täpset sõnastust;
- refereeritakse teise autori ideid;
- kasutatakse teise autori poolt esitatud fakte, statistikat, tabeleid, jooniseid, diagramme jne. (Põldoja & Laanpere, 2012)
Rusikareeglid, millest viitamisel tuleks lähtuda:
- algallikale peate viitama iga kord kui parafraseerite, jutustate kokkuvõtlikult ümber, tsiteerite või kopeerite teise autori loomingut – ükspuha, kas tegemist on tekstilise, graafilise või audiovisuaalse materjaliga;
- viide esineb tavaliselt kahes kohas erineva detailsuse astmega: teksti sees ja teksti lõpul kasutatud kirjanduse loetelus. Neist esimene viide peab olema piisavalt täpne, et selle abil võiks üheselt määrata, millise detailse viitega kasutatud kirjanduse loetelus tegemist on.
Teiste autorite seisukohti või andmeid võib esitada tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte viidatava kirjatüki tekstist. Tsitaatidena tuuakse välja eriti ilmekad ja huvitavad mõtted või näited. Tsitaat peab olema jutumärkides ning lõppema viitega.
Kui tsitaadis on mõned sõnad või laused, mis pole töö seisukohast olulised, võib need tsitaadist välja jätta, kuid väljajätt peab olema tähistatud. Lühemad väljajätted märgitakse punktidega …, pikemad nurksulgudes kolme sidekriipsuga [---]. Lühendus ei tohi muuta originaalteksti mõtet.
Näide 1: „Kogutud andmete analüüsimine, tõlgendamine ja järelduste tegemine on uurimuses otsustava tähtsusega. [---]. Analüüsietapis saab uurijale selgeks, millised on vastused tema poolt püstitatud probleemile.“ (Hirsjärvi, 2010 lk 206)
Peamine viis kirjanduse allikatele viidata on refereeringuna. Sellisel juhul võetakse teise autori mõte kokku või jutustatakse ümber. Refereeringu puhul ei kasutata jutumärke, kuid tekstist peab olema selgelt nähtav, kust ühe autori refereering algab ja kus lõpeb.
Näide 2: Varasemalt kasutati rohkem keeli nagu Java ja C++, kuid tänu oma lihtsusele on Python nüüdseks baasõppes esirinnas (Shein, 2015).
Lisaks on uurimustest selgunud, et graafilised programmeerimiskeskkonnad on heaks vahendiks programmeerimise tutvustamiseks põhikooliõpilastele (Lewis, 2010).
Tekstisisene viitamine APA 7 süsteemis
Teksti sees viidatakse autori(te) perekonnanime(de)le ja ilmumisaastale. Vaata näiteid 1 ja 2.
NB! Viitamise näited tabelina.
|
|
Kasutatud allikate loetelu vormistamine APA 7
Kasutatud allikate loetelu töö lõpus hõlmab kõiki viidatud allikaid. Materjali, mille autor küll läbi töötas, kuid mida töö lõpptekstis ei ole refereeritud ega tsiteeritud, allikate loetellu ei lisata. Kasutatud allikad esitatakse loetelus alfabeetilises e autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, kusjuures ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Kui allikatel autor puudub või on näiteks tegemist veebilingiga, reastatakse need kasutatud allikate loetelus töös refereerimise järjestuses.
APA stiili viitamise kodulehel on ingliskeelsed näited, kuidas viidata Youtube videod, Facebooki postitust jne.
Joonisel 1. on näitena välja toodud Kasutatud allikate peatükk/nimekiri.
APA stiili viitamise kodulehel on ingliskeelsed näited, kuidas viidata Youtube videod, Facebooki postitust jne.
Joonisel 1. on näitena välja toodud Kasutatud allikate peatükk/nimekiri.
Viiteid on võimalik genereerida ka erinevate rakenduste abil ja kopeerida neid oma töösse, näiteks Scribbr, Citation Machine, Bibme, CiteThisForMe jne. Microsoft Wordil on samuti automaatne genereerimine olemas, mis võib olla versiooniti erinev.
Järgnevates videodes on näited, kuidas viiteid genereerida (CiteThisForMe-Apa ja MS Word). CiteThisForMe rakenduse puhul on vaja viidete salvestamiseks kontoga sisse logida, et need kohe ära ei kaoks.
Kuna erinevad rakendused genereerivad viiteid erinevalt, siis vaadake kindlasti enda viited üle enne töösse lisamist.
Need genereerimisrakendused ei ole kohustuslikud ja võite ka ise endale sobiva lahenduse otsida.
Järgnevates videodes on näited, kuidas viiteid genereerida (CiteThisForMe-Apa ja MS Word). CiteThisForMe rakenduse puhul on vaja viidete salvestamiseks kontoga sisse logida, et need kohe ära ei kaoks.
Kuna erinevad rakendused genereerivad viiteid erinevalt, siis vaadake kindlasti enda viited üle enne töösse lisamist.
Need genereerimisrakendused ei ole kohustuslikud ja võite ka ise endale sobiva lahenduse otsida.
|
|